Kliimamuutused

09.03.2023 Taimede mõõtmine

Aknalauale kasvama pandud sibulate ja kurgitaimede kasvamist jälgivad lapsed huviga iga päev.  Nüüd uurisime taimede kasvamist läbi matemaatikategevuse. Lapsed mõõtsid taimi joonlauaga ja erinevate vahenditega ning võrdlesid omavahel mõõtmise tulemusi.

Tegime sel päeval ka esimese sibulate maitsmise ja lõikuse lõunasöögi peale.

Lisaks oli tegevus seotud Rohelise kooli teemadega Elurikkus ja loodus, Tervis ja heaolu.

27.02-03.03.2023 Riided ja keskkond

Uurisime Muumide rühmas lastega, kust on pärist meie seljas olevad riided ja millest on need valmistatud. Uurisime järgi siltidelt ja kaardilt. Lapsed tutvusid looduslike kangaste (vill, puuvill, lina, siid) päritoluga, täpsemalt kust ja kuidas neid saadakse ning said erinevaid materjale katsuda. Lapsed said teadmisi sellest, mida saab teha vanadest riietest ning riiete seostest looduse ja keskkonnaga.

Lisaks oli tegevus seotud Rohelise kooli teemadega Globaalne kodakondsus, Transport, Jäätmed ja Prügi.

17.02.2023 Toit ja keskkond

Veebruaris olid Muumide projektõppe teemaks toit ja keskkond. Lähenesime sellele teemale erinevate nurkade alt.

Näiteid mõningatest tegevustest.

Lugesime lastele kirjanduspala “Amanda ja toit”, arutlesime loo põhjal ning lisaks sellistel teemadel nagu milleks inimene vajab toitu, millised toite süüakse sinu kodus, mida teha toidujäätmetega, kuhu need lähevad ning kuidas toidujäätmete hulka vähendada. Lapsed voolisid oma lemmiktoidu ning häälisid ja kirjutasid töö juurde selle toidu nime.

Kiusamisest vaba lasteaed karude koosolekul lahendasime situatsioonimängu “Naabri õunapuu”, arutlesime, kellel on õigus ning kuidas lahendada tülisid ja vaidlusi, lapsed tõid näiteid oma kogemusest. Seejärel degusteerisime erinevaid õunu, millel oli erinev päritolumaa (Eesti, Itaalia, Uus-Meremaa, Poola) ning lapsed pidid kokku viima õunad ja õunatükid. Kirjeldasime, missugune maitse erinevatel õuntel on. Lapsed valisid oma lemmikõuna ning mängisid arvamismängu, kust maalt on õun pärit. Uurisime kaardilt õunte päritolumaa järgi ning võrdlesime õunte teekonna pikkust Eestisse. Rääksime, kuidas jõuavad õunad meieni, missuguse teekonna nad läbivad, kuidas nad nii ilusad välja näevad, miks osad õunad lähevad pruuniks, missugune õun oleks kõige parem valik looduse ja tervise seisukohalt. Häälisime, kirjutasime, leidsime maade lipud, joonistasime õunu ja lippe ning märkisime kaardile õunate päritolu.

Järgmiseks võtsime ette rosina teekonna uurimise. Rääkisime lastega, mis need rosinad on, missugused etapid rosin läbib, et meieni jõuda, vaatasime videot rosinate valmistamisest ja pakendamisest. Lasteaeda toodud rosinate pakendilt uurisime, kust maalt on need pärit, kaardilt vaatasime selle koha ja teekonna pikkuse järgi. Viisime läbi rosina uurisime harjutuse, uurisime kuidas ta välja näeb, uurisime igat detaili, nuusutasime, kuulasime, mis häält ta teeb, hoidsime keele peal, hammustasime ettevaatlikult, närisime aeglaselt ja samal ajal mõtlesime rosina teekonnale. Üks laps katsetas kodus hiljem ise rosina valmistamist, pannes viinamarja radiaatori peale kuivama.

Valmistasime lastega võileibu, uurisime pakenditelt ja kaardilt toitude päritolumaad, lisaks muid pakenditel olevaid tingmärke. Lapsed joonistasid lipud ja märkisid kaardile võileibade valmistamiseks kasutatud toiduainete asukohamaa.

Rääkisime puu-, juur- ja köögiviljade kasulikkusest, mängisime sõna- ja häälikumänge. Meisterdasime lõbusad puuviljad.

Panime kasvama sibula ning külvasime kurgiseemneid.

Arutlesime ja vestlesime erinevate toidu säilitamise viiside üle ning miks on seda vaja teha. Rääkisime, kuidas on toidu valmistamine seotud keskkonnaga ja millised ressursse on kulub (transport, energia). Lapsed joonistasid oma hoidisepurgi toreda mälestusega.

Lisaks olid tegevused seotud Rohelise kooli teemadega Globaalne kodakondsus, Tervis ja heaolu, Energia, Transport, Elurikkus ja loodus.

09.02.2023 Sooja kampsuni päev

Tähistasime lasteaias Belgia Rohelise kooli prorgammi poolt ellu kutsutud sooja kampsuni päeva, mis juhib tähelepanu soojusenergia kasutamisele ja säästmisele. Eelneva päeva õhtul alandasime lasteaia kütteseadme temperatuuri 2 kraadi võrra.

Muumide rühmas uurisime lastega, mis kellelgi seljas on, kas see on kampsun, fliis, džemper, sviiter, dressipluus ja missugused sokid jalas ning millisest materjalist on need riided valmistatud. Arutlesime, missugune on looduslik materjal, missugune mitte ning millest neid valmistatakse. Siltidelt uurisime, kust maalt on need riided pärit ja kui kaugel valmistatud. Rääksime, kust saadakse lõnga. Saatsime edasi lõngakera, et näitlikustada, kuidas me kõik oleme omavahel seotud ja kuidas maakera tervis sõltub meist kõigist. Vaatasime lühivideot „Maakeral on palavik!” ja arutlesime kliimamuutuste, kasvuhoonegaaside ja liikide väljasuremise teemal.

Lisaks oli tegevus seotud Rohelise kooli teemadega Globaalne kodakondsus, Energia, Transport, Elurikkus ja loodus, Tervis ja heaolu.

25.03-29.03.2019 Toidujäätmete vähendamise nädal

Rohelise kooli töörühma koosolekul arutasime, kuidas saaksime toidujäätmeid vähendada, nii et tekiks vähem jäätmeid, mida ära visata. Otsustasime, et vanema rühma lapsed saavad endale ise toitu tõsta. Iga laps tõstab endale nii palju, kui tahab ja arvab, et ära sööb, kokkulepe on, et kõik, mis endale tõstad, tuleb ära süüa.

Muumide rühmas viisime koosoleku läbi ka lastega, kus arutasime, kuidas saaksime toidujäätmeid vähendada ja kuidas toidujäätmed mõjutavad keskkonda ja loodust.

Toidujäätmete vähendamise nädalal viisime Muumide rühma lastega läbi kaalumise, kui palju toitu järgi jäi. Koostasime tabeli, kuhu laps märkis rõõmsa või kurva näo, vastavalt, kas toit maitses või mitte ning märkis, kas nulli või kaalumise tulemuse. Motiveerimiseks lubasime nädala lõpus üllatust neile, kel kõigi päevade peale on märgitud null. Nädala lõpus tegime kokkuvõtte ja lugesime kokku naerunäod ja kurvad näod ning mitu last jättis toitu järgi, mitu sõi kõik ära.

Jätkame ka edaspidi sellega, et lapsed saavad ise otsustada, kui palju nad süüa soovivad. Ise toidu tõstmine suurendab nende iseseisvust ja enesekindlust ning senine kogemus on näidanud, et toitu jääb vähem järgi. Lapsed söövad ära selle, mis nad tõstavad ning seetõttu rändab toitu prügikasti vähem. Ise toidu tõstmine on andnud võimaluse ka juurde võtta neil, kes seda soovivad. Varem olid aga lastele tõstetud valmis portsjonid, mistõttu osade laste poolt söömata toit läks prügikasti, samas kui teised oleksid juurde soovinud.