Kliimamuutused
22.04-03.05.2024 Global Action Days
Võtsime teist aastat järjest osa ülemaailmsetest tegevuspäevadest. Kampaania tegeles kliimateadlikkusega, mille eesmärk oli tõsta teadlikkust kliimamuutuste põhjuste ja tagajärgede, nendega kohanemise ja enda mõju vähendamise kohta. Tegevustesse olid kaasatud lapsed, lapsevanemad ning lasteasutuse töötajad.
Võtsime fookusesse järgmised teemad:
- Kliimateadlikkus läbi biomajanduse
Vaatlesime lastega erinevaid esemeid ning arutlesime, kas need on valmistatud looduslikust või tehismaterjalist. Meisterdasime, kasutades looduslikku materjali. Samuti vaatlesime, millest on tehtud meie riided, missugused on taastuvad ja mittetaastuvad materjalid. Uurisime, kuidas saada looduslikke värve. Viisime läbi lilla kapsa katse ning valmistasime ise looduslikud vesivärvid, mida kasutasime maalimiseks. Maalitud pinnale joonistasid lapsed söega pildi. Kõigi tegevuste juures arutlesime, kuidas erinevad valikud mõjutavad keskkonda ja loodust.
Vaatlesime ja uurisime raamatut “Mis on biomajandus?”. Valmistasime raamatus toodud õpetuse põhjal seemnepallid ning lisaks külvasime kaalika, kapsa, kõrvitsa ja lilleseemneid lasteaia aia tarbeks.
Biomajanduse nädala lõpetasime näitusega biomajanduse toodetest koostöös lapsevanematega.
- Kliimateadlikkus läbi ökosüsteemide taastamise
Veetsime lastega aega linde tundma õppides, neid vaadeldes ja nende laulu kuulates. Määrasime ära linnud, keda nägime. Käisime lastega linnuvaatlusretkel Emajõe ääres ning vaatlesime linde lasteaia õuealal. Lapsed said teadmsi lindude rände kohta.
Lisaks olid tegevused seotud Rohelise kooli teemadega Elurikkus ja loodus, Lasteaia õu, Tervis ja heaolu, Meri ja rannik, Jäätmed ja prügi.
15.04.2024 Ilmauurijad
Viisime Muumide rühmas läbi ilma uurimise nädala. Koostasime ilmavaatlustabeli, mida täitmise iga päev hommikul ja õhtul kokkulepitud tingmärkidega. Hiljem saime tabeli põhjal koostada võrdlusi ja matemaatilisi ülesandeid. Uurisime, mis paneb tuule puhuma ja mängisime rahvajutu “Tuul ja päike” põhjal lavastusmängu. Lapsed said teadmisi erinevate ilmastikunähtuste kohta ning kuidas need tekivad. Vaatasime ilmateadet ning uurisime, kuidas looduse jälgimise teel ilma ennustada. Mängisime “Ilmateadustaja” rollimängu ning tegime erinevaid temaatilisi kunstitöid.
Lisaks oli tegevus seotud Rohelise kooli teemadega Elurikkus ja loodus, Vesi.
29.02.2024 Laste keskkonnatöörühm
Arutlesime Muumidega, miks on vaja jäätmeid sorteerida, tulesid kustutada ja vett säästlikult kasutada ning kuidas see on loodusega seotud. Seejärel kujundasime ja kirjutasime nime- ja töörühma sildid ning loosisime lapsed töörühmadesse. Rääkisime läbi iga töörühma ülesanded.
Lisaks oli tegevus seotud Rohelise Kooli teemadega Jäätmed ja prügi, Vesi, Energia.
09.03.2023 Taimede mõõtmine
Aknalauale kasvama pandud sibulate ja kurgitaimede kasvamist jälgivad lapsed huviga iga päev. Nüüd uurisime taimede kasvamist läbi matemaatikategevuse. Lapsed mõõtsid taimi joonlauaga ja erinevate vahenditega ning võrdlesid omavahel mõõtmise tulemusi.
Tegime sel päeval ka esimese sibulate maitsmise ja lõikuse lõunasöögi peale.
Lisaks oli tegevus seotud Rohelise kooli teemadega Elurikkus ja loodus, Tervis ja heaolu.
27.02-03.03.2023 Riided ja keskkond
Uurisime Muumide rühmas lastega, kust on pärist meie seljas olevad riided ja millest on need valmistatud. Uurisime järgi siltidelt ja kaardilt. Lapsed tutvusid looduslike kangaste (vill, puuvill, lina, siid) päritoluga, täpsemalt kust ja kuidas neid saadakse ning said erinevaid materjale katsuda. Lapsed said teadmisi sellest, mida saab teha vanadest riietest ning riiete seostest looduse ja keskkonnaga.
Lisaks oli tegevus seotud Rohelise kooli teemadega Globaalne kodakondsus, Transport, Jäätmed ja Prügi.
17.02.2023 Toit ja keskkond
Veebruaris olid Muumide projektõppe teemaks toit ja keskkond. Lähenesime sellele teemale erinevate nurkade alt.
Näiteid mõningatest tegevustest.
Lugesime lastele kirjanduspala “Amanda ja toit”, arutlesime loo põhjal ning lisaks sellistel teemadel nagu milleks inimene vajab toitu, millised toite süüakse sinu kodus, mida teha toidujäätmetega, kuhu need lähevad ning kuidas toidujäätmete hulka vähendada. Lapsed voolisid oma lemmiktoidu ning häälisid ja kirjutasid töö juurde selle toidu nime.
Kiusamisest vaba lasteaed karude koosolekul lahendasime situatsioonimängu “Naabri õunapuu”, arutlesime, kellel on õigus ning kuidas lahendada tülisid ja vaidlusi, lapsed tõid näiteid oma kogemusest. Seejärel degusteerisime erinevaid õunu, millel oli erinev päritolumaa (Eesti, Itaalia, Uus-Meremaa, Poola) ning lapsed pidid kokku viima õunad ja õunatükid. Kirjeldasime, missugune maitse erinevatel õuntel on. Lapsed valisid oma lemmikõuna ning mängisid arvamismängu, kust maalt on õun pärit. Uurisime kaardilt õunte päritolumaa järgi ning võrdlesime õunte teekonna pikkust Eestisse. Rääksime, kuidas jõuavad õunad meieni, missuguse teekonna nad läbivad, kuidas nad nii ilusad välja näevad, miks osad õunad lähevad pruuniks, missugune õun oleks kõige parem valik looduse ja tervise seisukohalt. Häälisime, kirjutasime, leidsime maade lipud, joonistasime õunu ja lippe ning märkisime kaardile õunate päritolu.
Järgmiseks võtsime ette rosina teekonna uurimise. Rääkisime lastega, mis need rosinad on, missugused etapid rosin läbib, et meieni jõuda, vaatasime videot rosinate valmistamisest ja pakendamisest. Lasteaeda toodud rosinate pakendilt uurisime, kust maalt on need pärit, kaardilt vaatasime selle koha ja teekonna pikkuse järgi. Viisime läbi rosina uurisime harjutuse, uurisime kuidas ta välja näeb, uurisime igat detaili, nuusutasime, kuulasime, mis häält ta teeb, hoidsime keele peal, hammustasime ettevaatlikult, närisime aeglaselt ja samal ajal mõtlesime rosina teekonnale. Üks laps katsetas kodus hiljem ise rosina valmistamist, pannes viinamarja radiaatori peale kuivama.
Valmistasime lastega võileibu, uurisime pakenditelt ja kaardilt toitude päritolumaad, lisaks muid pakenditel olevaid tingmärke. Lapsed joonistasid lipud ja märkisid kaardile võileibade valmistamiseks kasutatud toiduainete asukohamaa.
Rääkisime puu-, juur- ja köögiviljade kasulikkusest, mängisime sõna- ja häälikumänge. Meisterdasime lõbusad puuviljad.
Panime kasvama sibula ning külvasime kurgiseemneid.
Arutlesime ja vestlesime erinevate toidu säilitamise viiside üle ning miks on seda vaja teha. Rääkisime, kuidas on toidu valmistamine seotud keskkonnaga ja millised ressursse on kulub (transport, energia). Lapsed joonistasid oma hoidisepurgi toreda mälestusega.
Lisaks olid tegevused seotud Rohelise kooli teemadega Globaalne kodakondsus, Tervis ja heaolu, Energia, Transport, Elurikkus ja loodus.
09.02.2023 Sooja kampsuni päev
Tähistasime lasteaias Belgia Rohelise kooli prorgammi poolt ellu kutsutud sooja kampsuni päeva, mis juhib tähelepanu soojusenergia kasutamisele ja säästmisele. Eelneva päeva õhtul alandasime lasteaia kütteseadme temperatuuri 2 kraadi võrra.
Muumide rühmas uurisime lastega, mis kellelgi seljas on, kas see on kampsun, fliis, džemper, sviiter, dressipluus ja missugused sokid jalas ning millisest materjalist on need riided valmistatud. Arutlesime, missugune on looduslik materjal, missugune mitte ning millest neid valmistatakse. Siltidelt uurisime, kust maalt on need riided pärit ja kui kaugel valmistatud. Rääksime, kust saadakse lõnga. Saatsime edasi lõngakera, et näitlikustada, kuidas me kõik oleme omavahel seotud ja kuidas maakera tervis sõltub meist kõigist. Vaatasime lühivideot „Maakeral on palavik!” ja arutlesime kliimamuutuste, kasvuhoonegaaside ja liikide väljasuremise teemal.
Lisaks oli tegevus seotud Rohelise kooli teemadega Globaalne kodakondsus, Energia, Transport, Elurikkus ja loodus, Tervis ja heaolu.
25.03-29.03.2019 Toidujäätmete vähendamise nädal
Rohelise kooli töörühma koosolekul arutasime, kuidas saaksime toidujäätmeid vähendada, nii et tekiks vähem jäätmeid, mida ära visata. Otsustasime, et vanema rühma lapsed saavad endale ise toitu tõsta. Iga laps tõstab endale nii palju, kui tahab ja arvab, et ära sööb, kokkulepe on, et kõik, mis endale tõstad, tuleb ära süüa.
Muumide rühmas viisime koosoleku läbi ka lastega, kus arutasime, kuidas saaksime toidujäätmeid vähendada ja kuidas toidujäätmed mõjutavad keskkonda ja loodust.
Toidujäätmete vähendamise nädalal viisime Muumide rühma lastega läbi kaalumise, kui palju toitu järgi jäi. Koostasime tabeli, kuhu laps märkis rõõmsa või kurva näo, vastavalt, kas toit maitses või mitte ning märkis, kas nulli või kaalumise tulemuse. Motiveerimiseks lubasime nädala lõpus üllatust neile, kel kõigi päevade peale on märgitud null. Nädala lõpus tegime kokkuvõtte ja lugesime kokku naerunäod ja kurvad näod ning mitu last jättis toitu järgi, mitu sõi kõik ära.
Jätkame ka edaspidi sellega, et lapsed saavad ise otsustada, kui palju nad süüa soovivad. Ise toidu tõstmine suurendab nende iseseisvust ja enesekindlust ning senine kogemus on näidanud, et toitu jääb vähem järgi. Lapsed söövad ära selle, mis nad tõstavad ning seetõttu rändab toitu prügikasti vähem. Ise toidu tõstmine on andnud võimaluse ka juurde võtta neil, kes seda soovivad. Varem olid aga lastele tõstetud valmis portsjonid, mistõttu osade laste poolt söömata toit läks prügikasti, samas kui teised oleksid juurde soovinud.